Psühhodraamast

PSÜHHODRAAMA on grupiline kogemusõppe- ja arendusmeetod, mille põhieesmärk on inimeste spontaansuse ja loovuse arendamine. Meetodit kasutatakse laialt nii enesearengus kui tööalases täiendkoolituses.

Psühhodraama on grupilise psühhoteraapia varaseim vorm, mida on kogu maailmas uuritud, kasutatud ja arendatud juba viimased 100 aastat. Meetodi alusepanijaks on  Jacob Levy Moreno  (1889-1974) . Üks kandvaid ideid on Moreno tähelepanek, et vaimsel tervenemisel ja uute toimetulekuviiside ning õnnelikuma elamise õppimisel saab üks inimene teisele abiks olla. Tervendavalt mõjuvad kohtumised ning ühine mänguline tegutsemine.  

Psühhodraama on haarav, mänguline ja sügav grupikogemus. Psühhodramaatik usub inimese loovusesse. Ta püüab äratada inimeses soovi võtta elu oma kätesse ja muuta see loova tegutsemise kaudu nauditavaks ja eriliseks. Psühhodraama  meetodid on, suuresti just tänu grupiliikmete vastastikusele panusele, väga mõjusad ja kuuluvad nn. kiirete arendusmeetodite hulka.

Psühhodraama lavastaja käivitab pärast spetsiaalset soojendust tegevuse, mille käigus osalejad saavad ennast, oma elu ja suhteid uurida ja ennast mingis mõttes proovile panna. Valitakse protagonist (peategelane) ja tema lugu tuleb lavale. Rolle vahetades, oma tegemisi teiste esituses kõrvalt vaadates, erinevaid tehnikaid kasutades suureneb spontaansus, areneb üksteise tunnetamine ja võime mõista ning juhtida tundeid ja suhteid.

Dramaatiliste sündmuste, häirivate olukordade või valusate mälestuste spontaanne esitamine laval aitab neilt pinget ning negatiivsust maha võtta. Psühhoteraapia grupis on iga liige oma ainulaadse kogemusega teistele liikmetele täiendavaks panuseks. Kohmetus kaob ruttu ning kogenud grupijuhi suunamisel luuakse vastastikuse usalduse ja toetamise õhkkond. Tihti juhtub, et psühhodraamagrupist saavad alguse sügavad ja pikaajalised sõprused.

Psühhodraamagrupis osalemine pakub nii üllatavaid elamusi kui uute elujõu allikate avastamist. Teemad ja probleemid, mis psühhodraamakohtumise käigus esile kerkivad, võivad olla nii lihtsad inimlikud igapäevaelu kogemused kui ka globaalsed mured ja lootused. Üheskoos kogetu rikastab osalejate elusid veel kaua aega pärast seda, kui grupikogemus on otsa saanud. See annab julgust väärtustada iseennast ja vaimustuda maailmast meie ümber.